MEIE AJALUGU

RIIGI – JA OMAVALITSUSASUTUSTE TÖÖTAJATE AMETIÜHINGUTE LIIT

Lühike ajalooline ülevaade 1919 – 1940 ja 1944 - 2019

1919.a. algas riigiteenijate arvuka pere ametiühinguline organiseerumine. Riigi- ja Omavalitsusteenijate Keskliidu põhikirjas seati organisatsiooni peaülesandeks „koondada enda ümber riigi- ja omavalitsuse teenijaid ning võidelda nende kultuuriliste, õiguslike, majanduslike ja kutseliste huvide arendamise ning tõstmise, eriti aga teenistustingimuste- töö ja palgaolude parandamise, kui ka sotsiaalse kindlustamise eest“.
1919.a. toimus Tallinnas riigi-ja omavalitsusteenijate kutseühingute vabariiklik kongress. Kongressi tähtsamaks tulemuseks tuleks lugeda riigi- ja omavalitsusteenijate koondumist ühise keskuse ümber, milleks sai Riigi- ja Omavalitsusteenijate Keskliit.1920.aastal toimus ülemaailine riigi- ja omavalitsuse ühingu I kongress.
11.märtsil 1921.a. toimus ülemaaline riigi- ja omavalitsuse teenijate ühingu II kongress Tallinnas, Mündi t.3. Vastuvõetud resolutsioonis märgiti, et uusi palku hakatakse välja maksma 1.jaanuarist 1921.a., mitte seaduse vastuvõtmisest. ’
29.aprillil 1939.a. Tallinn-Harju prefekt pidas silmas;
1) et ühingute ja nende liitude seaduse II osa 1.lõike alusel on sama seaduse lõikes 1 tähendatud ühingud ja liidud kohustatud kahe kuu jooksul, arvates ülaltähendatud seaduse jõustumisest, teatama vastavale politseiprefektile ühingu või liidu juhatuse koosseisu asukohast;
2) Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Ühisuse Liit ei ole kinni pidanud ülaltähendatud eeskirjadest ja kuni tänaseni ei ole teatanud politseiprefektile ühingu juhatuse koosseisust ja asukohast, mis pärast, käsitades eeltähendatud seaduse II osa teise lõike eeskirju, otsustas peatada Tallinn-Haapsalu Rahukogus 11.septembril 1920.a. nr. 556 all registreeritud Riigi- ja Omavalitsuse teenijate Ühisuse Liidu tegevus kuni 1.septembrini 1939.a.
Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Keskliit ühendas 1924.a. üheksa organisatsiooni. Need olid: Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Keskühing, Posti-,Telegraafi- ja Telefoniteenijate Kutseühing, Eesti Õpetajate Liit, Tartu Ülikooli Teenijate Ühing, Eesti Kohtupristavite Nõukogu, Eesti Metsateenijate Ühing, Eesti Vallasekretäride Selts, Tolliteenijate Kutseühing ja Eesti Politseiametnike Kogu.
1924.a. detsembri lõpus võttis Riigikogu vastu teisegi pikaajalise valmimisperioodiga dokumendi – riigiteenistuse seaduse. Sellega liigitati riigiteenijad ametnikeks ja vabapalgalisteks. Seaduse kohaselt võis riigiteenijaks olla vaid Eesti Vabariigi kodanik, kes oskas eesti keelt, oli vähemalt 6-klassilise haridusega ja 20 aastat vana ning tervislikult seisundilt võimeline täitma oma ametikohale vastavaid ülesandeid. Seadus ei lubanud mehel ja naisel, samuti vennal ja õel ja ülenevatel ning alanevatel sugulastel töötada ühes ja samas riigiasutuses Äriasjadega võis tegelda vaid ministri loal. Riigiteenija ei võinud osta riigivara ja erateenistuses olemine võidi ära keelata.
13.-15.veebruaril 1925.a. toimus Riias Balti riikide riigiteenijate konverents. Eestit esindas seal 12 saadikut. Arutati riigiteenijate ainelist ja õiguslikku olukorda. Vastuvõetud resolutsioonis anti negatiivne hinnang riigiteenijate jaotamisele ametnikeks ja vabapalgalisteks. Leiti, et pensioniseaduse alla peaksid kuuluma kõik riigiteenijad.
11.mail 1925.as. algas Tallinnas Riigi- ja Omavalitsuse teenijate Keskliidu III kongress. Umbes 12000-st liikmeorganisatsioonide peret esindas üle 40 saadiku. Arutelu käigus kerkis üles ka riigiteenijate streigi korraldamnise küsimus. Leiti, et see oleks kahjulik nii riigile kui ka kutseühingutele.
17. ja 18.oktoobril 1926.a. toimus Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Keskliidu IV kongress. Päevakorra kuuest küsimusest viis olid pühendatud palga- ja tööolude arutamisele. Endiselt avaldati rahulolematust riigiteenistuse seaduse üle ja nõuti riigiteenijate jaotamise muutmist nii, et ametnike ja vabapalgaliste õigused oleksid võrdsustatud ja ülemmääralised arvestatud koosseisudesse kuuluvateks. Kõigile riigiteenijatele sooviti tasuta kortereid koos kütte ja valgusega. Seoses koondamistega tehti ettepanekuid lõpetada esialgu inimeste töölevõtmine,koondada esmajärjekorras
pensioniõiguslikke, riigikeelt mittevaldavaid,varanduslikult kindlustatud riigiteenijaid, samuti neid,kellel riigiteenistus vaid kõrvalsissetulekuks.
8.märtsil 1927.a. võttis Riigikogu vastu kauaoodatud dokumendi-riigiasutuste koosseisude ja riigiteenijate palkade seaduse.
Riigi Statistika Keskbüroo üksikasjalikust analüüsist selgub, et 1927.a. töötas valitsusaparaadis, kohtus, prokuratuuris ja riigi majanduslikes ettevõtetes 6553 ametnikku. Vabapalgalisioli 2802 ja ülemmääralisi riigiteenijaid 5199.
1940.a. Siseministri resolutsiooniga 29.novembrist 1939.a. määratud Tallinna linnas asuvate ühingute likvideerimiskomisjon, vaadanud läbi likvideerimisele kuuluvate ühingute kohta käiva kirjavahetuse, leidis, et Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Ühisuse Liit on Siseministri resolutsiooniga 15.novembrist 1939.a. suletud ja kuulub likvideerimisele.
26.aprillil 1940.a. likvideerimiskomisjon otsustas Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Ühisuse Liidu tunnistada likvideerituks.
Seoses Eesti Vabariigi annekteerimisega 1940.a. algas ka vabariigi territooriumil tegutsenud ametiühingute reorganiseerimine Moskvast antud juhtnööride järgi. Juba 1940.a. juunis nimetati Eestimaa Töölisühingute Keskliit ümber Eestimaa Ametiühingute Keskliiduks, milline sama aasta detsembris nimetati Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukoguks. Algas ka Eesti Vabariigis tegutsenud haruametiühingute reorganiseerimine, nende ümbernimetamine ja struktuuri muutmine NSV Liidus tegutsevate ametiühingute ülesehituse põhimõtteil.
21.novembril 1944.a. võttis ÜAÜKNi (Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu)
sekretariaat vastu otsuse ametiühinguorganisatsioonide taastamisest Leedu, Läti ja Eesti NSVs. Selle otsuse põhjal võttis ENSV Ametiühingute Kesknõukogu presiidium
vastu otsuse 7.detsembrist 1944.a., kus muu hulgas oli mainitud, et Eesti NSV haruametiühingute Keskkomiteed nimetada Vabariiklikeks komiteedeks.
Riigiasutuste ametiühinguorganisatsioone oli Tallinnas 1944.a. lõpul moodustatud 16:
  1. Riiklik Plaanikomisjon
  2. Töö Rahvakomissariaat
  3. Rahanduse Rahvakomissariaat
  4. Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat
  5. Ülemkohus ja Kohtu Rahvakomissariaat
  6. Prokuratuur
  7. Riigi Keskarhiiv
  8. Tööstuspank
  9. Põllumajanduspank
  10. Kommunaalpank
  11. Riiklik Töö-Hoiukassade Valitsus ja Riikliku Krediidi Valitsus
  12. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus
  13. Tallinna Postkontor
  14. Kesktelegraaf ja Kaugejaam
  15. Tallinna Telefonivõrk
  16. Sidevalitsuse Ajalehtede-Ajakirjade Ekspeditsioon
Nagu loetelust nähtub, kuulusid 1944.a. Riigiteenijate ametiühingusse ka vabariigi sidetöötajad ja seda kuni 1946.a., mil moodustati Eesti NSV Sidetöötajate Ametiühingu Vabariiklik Komitee.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit on omanud järgmisi nimetusi:
  - oktoober 1944 – detsember 1944 – Eesti NSV Riigiteenijate Ametiühingu Keskkomitee
  - detsember 1944 – 1951.a. Eesti NSV Riigiteenijate Ametiühingu Vabariiklik Komitee
  - 1951 – 1990-a- Riigiasutuste Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariiklik Komitee
  - 1991 – 1996 Eesti Riigitöötajate Ametiühingute Liit
  - 1996 kuni tänaseni Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit
ROTALi ajalooline ülevaade.doc