MEIST

AMETIÜHING

Eestis on paljud riigi-ja omavalitsusasutuste töötajad ühinenud ametiühingusse (üle 2000 liikme), kuid paljudele ei ole suudetud teadustada nende õigusi. Alustuseks annan informatsiooni: Ametiühinguõigused on üks inimõiguste põhilistest osadest. Mitmesugused Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ja selle lepingud näevad ametiühinguõigustele ette selged tagatised. Siiski on ka süstemaatilisi rikkumisi. Samuti kasvavad ärevusttekitava kiirusega juriidilised takistused. AÜ-del on aeg võtta algatus selle suuna pööramiseks enda kätte, enne kui töötajatelt võetakse nende inimõigused ja nad muudetakse pelgalt kaubaks tootmisprotsessis.
AÜ töötajad peavad oma õigusi tundma õppima ja arendama laiaulatuslikku strateegiat üleriigilisel tasandil võitlemiseks üleastumistega.
AÜ-d on arenenud üle maailma seetõttu, et töötajad on mõistnud , et aü-sse liitudes võivad nad tööandjatele esitada kollektiivse arvamuse. See tugevdab töötajate võimet mõjutada oma töötasu, töötingimusi ning muid oma tööeluga seotud külgi.
ILO konventsioonides sisalduvad tagatised annavad aü-dele praktilise aluse, mille abil saab ära tunda oma kõige põhilisemad rahvusvahelise õigusega määratletud õigused.
Konventsioon nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta jõustus 1948a ja selle on ratifitseerinud enam kui 110 riiki (sh. Eesti). See sätestab, et töötajad võivad moodustada organisatsioone ja nendesse ilma eelneva valitsuspoolse nõusolekuta vabal valikul astuda. Neid rühmitusi ei tohi riik laiali ajada ega nende tegevust peatada. Töötajad võivad luua ka föderatsioone ja konföderatsioone (ROTAL on EAKL-i liige), mis omakorda võivad ühineda rahvusvahelisel tasandil (ROTAL kuulub EPSU-sse ja PSI-sse).
Konventsioon nr 98, organiseerumisõiguse ja kollektiivlepingu läbirääkimisõiguse kohta (1949) on ratifitseerinud üle 120 riigi(ka Eesti). See laiendab töötajate kaitset aü vastase diskrimineerimise eest ning kaitseb vabatahtlike läbirääkimiste protsessi töötajate ja tööandjate organisatsioonide vahel selleks, et reguleerida töötingimusi kollektiivlepingute abil. ILO konventsioon nr 87 ja 98 annavad aü õiguse põhimääratluse, kuid aü liikumisele on tähtis kogu rahvusvaheliste inimõiguste valdkond.
Ametiühinguõigused:
1. Kõigi töötajate õigus igasuguste erinevusteta omal valikul ning ilma eelneva loata moodustada organisatsioone ja nendega liituda.“Igasuguste erinevustega“ tähendab seda, et ühinemisvabadus garanteeritakse kutsealast, soost, nahavärvist, rassist, usutunnistusest, rahvusest, poliitilistest veendumustest jms. olenemata ja mitte üksi erasektori vaid ka riigiasutuste töötajatele ning ametnikele.
2. Aü õigus võimude mistahes sekkumiseta töötada välja oma põhikirjad ja reeglid, valida vabalt oma esindajad, korraldada iseseisvalt organisatsiooni juhtimist ning tegevust ja sõnastada tegevuskavad.
3. Aü õigus saada kaitset laialisaatmise või keelustamise eest täitevvõimu initsiatiivil.
4. Töötajate kaitse aü vastase diskrimineerimise eest töösuhetes.
5. Aü kaitse tööandjate mistahes sekkumistoimingute eest organisatsiooni loomisel, tegutsemisel või juhtimisel.
6. Õigus aü fondide ja- varade kaitsele võimupoolse sekkumise eest.
7. Aü õigus kollektiivläbirääkimisteks kollektiivlepingu ja töötingimuste ning töötajate eluolu kõikvõimalike küsimuste üle.
8. Aü õigus arendada tegevust asutuses ja muudes töökohtades.
Rahvusvahelised töö- ja ja muud inimõigusnormid on miinimumnormid ning nende järgimine on olulise tähtsusega kõikidele töötajatele ja laiemale üldsusele tervikuna. Valitsusel ei tohi olla inimõiguste arvestamisel valikuõigust. Ilma ametiühingute ja muude inimõigusteta tugineb majanduslik areng tõenäoliselt töötajate ekspluateerimisele ning toob kasu ainult väikesele osale elanikkonnast. AÜ-ning inimõigused on elulise tähtsusega demokraatia ja tõelise sotsiaalse arengu edendamisel.
„SISETURGU TULEB ARENDADA TASAKAALUKALT NII, ET SAMAL AJAL SÄILITATAKSE ÜHISKONNA PÕHIVÄÄRTUSED JA KINDLUSTATAKSE, ET KÕIK KODANIKUD SAAVAD MAJANDUSLIKUST ARENGUST KASU“.
Eesti on valinud demokraatliku arengutee. Euroopas on üheks väljendusviisiks sotsiaalne dialoog mida saab pidada kahe osapoole vahel- tööandja ja organiseerunud töötajad. Seni kuni töökohas puudub teine osapool ei saa me rääkida ka sotsiaalsest dialoogist asutuses.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artiklis II-27 „Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud“ on kirjas: „Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja, et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel“. Sama jaotise artikkel II- 28 „Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus“- „Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.“
Kollektiivlepingud, mis mis riigi ametiasutustes on sõlmitud on valdavalt organisatsiooni tasandil. Uuringute andmetel on madal huvi kollektiivlepingute vastu põhjustatud muuhulgas sotsiaaldialoogi vähesest väärtustamisest riigi poolt.
Ametiühingul on tänases ühiskonnas järgmised valdkonnad, millega tegeletakse ja kaitstakse oma liikmete huve:
1. Tööalane juriidiline abi on tasuta.
2. Peetakse läbirääkimisi.
3. Sõlmitakse kollektiivlepinguid.
4. Koolitused aü usaldusisikutele.
5. Aktsioonide korraldamine oma õiguste ja huvide kaitseks.
6. Fondide moodustamine.
Samuti saavad aü liikmed otseselt või kaudselt osa Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) tulemustest, sh.
1. Liikmete tööõigusalane nõustamine ja esindamine töövaidlustes.
2. Osalemine seadusloomes.
3. Läbirääkimised valitsuse ja tööandjate keskorganisatsiooniga (alampalk, riigiteenistujate palgad).
4. Koolitus.
5. Piirkondlik ühistegevus (koolitused, piirkondlike lahenduste leidmine)
6. Liitude ühistegevus (talvepäevad, suvepäevad , 1.mai tähistamine, solidaarsusaktsioonid).
Loetelu tagab aü liikmele tema igakuine liikmemaks, mis ROTAL-is on 1% töötasult.
ROTAL-i 2020a volikogu otsusega on aü liikmemaksu jaotus järgmine:
Asutuse enda käsutusse jääb 0,4 % ja ROTAL-ile kantakse 0,6%. Asutusele jääva raha kasutamisele me mingeid ettekirjutusi ei tee. Küll aga soovitame, kuidas oleks võimalik vältida liigset maksustamist.
Rahade ülekandmist osakondadele korraldab ROTAL-i raamatupidaja, see tähendab, et aü osakonnal ei ole vaja paluda seda asutuse raamatupidajal teha.

Lugupidamisega,
Kalle Liivamägi
ROTAL esimees

PARDA 3/5/7- 221 Tallinn 10135
Tel: 525 0063