AÜ ajalugu Eestis
29.04.1939 aastal Tallinn- Harju prefekt pidanud silmas; 1. et ühinute ja nende liitude seaduse (RT 1938, 42, 396) teise osa 1. lõike alusel on sama seaduse par. 1. esimeses lõikes tähendatud ühingud ja liidud kohustatud 2 kuu jooksul, arvates ülaltähendatud seaduse jõustumisest, teatama vastavale politseiprefektile ühingu või liidu juhatuse koosseisust ja asukohast, ja 2. et riigi ja omavalitsuste teenistujate ühisuse liit, mis on registreeritud Tallinn- Haapsalu rahukogus 11.09.1920. Nr 556 all, ei ole kini pidanud ülaltähendatud eeskirjadest ja kuni tänaseni ei ole teatanud politsei prefektile ühingu juhatuse koosseisust ja asukohast, mispärast , käsitades eeltähendatud seaduse II. Osa II lõike eeskirju, otsustas; „ peatada Tallinn-Haapsalu rahukogus 11. 09.1920 aasta nr 556 all registreeritud Riigi-ja Omavalitsuse Teenijate Ühisuse Liidu tegevuse kuni 01.09.1939“.
Otsus nr 86, 26.04.1940 aasta siseministri resolutsiooniga 29.11.1939 a. Määratud Tallinna linnas asuvate ühingute likvideerimiskomisjon vaadanud läbi likvideerimisele kuuluvate ühingute kohta käiva kirjavahetuse, leidis; punkt I. Leidis, et Riigi- ja Omavalitsuse Teenijate Ühisuse Liit on registreeritud Tallinn- Harju rahukogu poolt 11.09.1920a nr 556 all, teiseks, et siseministri resolutsiooniga 15.11.1939a. on nimetatud ühing suletud ja kuulub likvideerimisele, kolmandaks, et komisjonil pole andmeid selle kohta, et ühingul oleks järelejäänud mingisuguseid varasid – otsustas komisjon tunnistada Riigi-ja Omavalitsuse Teenistujate ühisuse Liit likvideerituks.
Seoses Eesti Vabariigi annekteerimisega 1940 aasta alguses. 1940 aasta algas ka vabariigi territooriumil tegutsenud ametiühingute reorganiseerimine Moskvast antud juhtnööride järgi. 1940 aasta juunis nimetati Eestimaa töölisühingute keskliit ümber Eestimaa ametiühingute Keskliiduks, milline sama aasta detsembris nimetati Eesti NSV ametiühingute Kesknõukoguks. Algas ka Eesti Vabariigis tegutsenud aruametiühingute reorganiseerimine, nende ümberkujundamine ja struktuuri muutmine. NSVL-is tegutsevate aü-de ülesehituse põhimõtteil. Seda tööd ei jõutud lõpetada enne sõja puhkemist. ENSV aü-te Kesknõukogu tegutses sõja ajal NSVL-i tagalas. Üleliiduline aü Kesknõukogu sekretariaat võttis 21.06.1943a vastu otsuse aü organisatsioonide taastamisest Saksa okupantidest vabastatud rajoonides. Selle alusel määrati ENSV aü Kesknõukogu poolt vabariigi aruaü-de poolt töö organiseerimiseks aü-de Keskkomiteede esimeeste ja sekretäride kohusetäitjad ning ajutised presiidiumi liikmed.
ENSV riigiteenijate aü keskkomitee (nii nimetati tol ajal riigiasutuste töötajate aü vabariiklikku komiteed) esimehe kohusetäitjaks nimetati 28.10.1944 aastal Marta Bristol.
Tema juhtimisel alustati aü organisatsioonide loomist vabariigi riigiasutustes ja I. Konverentsi ettevalmistamist.
21.11.1944 aasta võttis ÜAÜKN- i sekretariaat vastu otsuse: „ Ametiühingu organisatsioonide taastamisest Leedu, Läti ja ENSV-s“, milles kohustati aruametiühingute keskkomiteesid osutama igakülgset abi aruorganisatsioonide taastamisele Balti liiduvabariikides. Selle otsusega allutati Balti vabariikide aruametiühingute ajutised organid vastavatele aü Keskkomiteedele Moskvas, Leedu, Läti ja ENSV aü kesknõukogusid kuu aja jooksul lõpetama valimiste läbirääkimised ettevõtete- asutuste aü organisatsioonides ning 1945 aasta I. Kvartali jooksul läbi viima aruametiühinguorganisatsioonide esimesed konverentsid vabariiklike komiteede juhtivate organite valimiseks.
Selle otsuse põhjal võttis ENSV aü Kesknõukogu presiidium vastu otsuse 07.12.1944, kus muuhulgas oli mainitud;
- Kiita heaks ja võtta täitmiseks ÜAÜKN- i sekretariaadi otsus ENSV aü organisatsioonide allutamisest NSVL- i aü Keskkomiteedele
- Nimetada ENSV aru aü-de keskkomiteed vabariiklikeks komiteedeks
Meie aü vabariiklik organisatsioon oma eksisteerimise aja jooksul on omanud erinevaid nimetusi.
Oktoober 1944- dets. 1944 ENSV Riigiteenijate Keskkomitee
Dets. 1944- 1951 ENSV Riigiteenijate aü vabariiklik komitee
1951-1990 Riigiasutuste töötajate aü Eesti Vabariiklik komitee
1990- 1996 Eesti Riigitöötajate aü Liit (ERAL)
Alates 1996 aastast Riigi-ja Omavalitsusasutuste Töötajate aü Liit
Keskkomitee ajutise presiidiumi esimesel istungil 17.nov. 1944 arutati ja kinnitati valimiste tulemused Tallinna riigiasutuste organisatsioonides. Riigiasutuste aü organisatsioone oli Tallinnas selleks ajaks moodustatud 16;
- Tallinna Peapostkontor
- ENSV riiklik plaanikomisjon
- Tallinna Telefonivõrk
- ENSV Prokuratuur
- ENSV töö rahvakomissariaadi komitee
- ENSV rahanduse rahvakomissariaadi komitee
- ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaadi komitee
- Põllumajanduspank
- Kommunaalpank
- Tööstuspank
- Tallinna Kesktelegraaf ja kaugejaam
- Sidevalitsuse ajalehtede-ajakirjade ekspeditsioon
- Töönduslike kooperatiivide peavalitsus
- Riigi Keskarhiiv
- ENSV Ülemkohus ja kohtu rahvakomissariaat
- Riiklik töö- hoiukassade ja riikliku krediidivalitsus
Nagu loetelust nähtub kuulusid 1944 aastal riigiteenijate aü-sse ka vabariigi sidetöötajad ja seda kuni 1946 aastani,mil moodustati ENSV Sidetöötajate vabariiklik komitee.
ENSV Riigiteenijate aü esimene konverents toimus 15.-16, märtsil 1945 Tallinnas. Kokku valiti konverentsile 150 delegaati ja neist 80 Tallinnast. Konverentsi org. Büroo ettekande esitas M.Bristol, teatades, et vabariigi riigiasutustes töötas tol ajal 8479 töötajat, neist 7719 olid aü liikmed. Vastavalt tol ajal kehtinud aü põhimäärusele toimusid vabariiklikud konverentsid iga 2 aasta tagant.
Arhiividokumentidega tutvudes selgus et vabariigi ametiühingu organisatsioonid esitasid 1945 aastal kvartaalselt kirjaoskamatute ja vähese kirjaoskusega isikute väljaõppe kohta.
8.03.1949 Moskvast Jakovenko kinnitas Jaan Aaroni Eesti Riigiteenijate aü vabariikliku komitee esimeheks.
Augustis 1950 ENSV riikliku riigiteenistujate aü komitee 4-l pleenumil võeti maha Jaan Aaron, põhjuseks süstemaatiline alkoholijoobes tööle ilmumine ja tööle ka mitteilmumine.
Vastavalt NSVL aü põhikirjale viidi aruametiühingu vabariiklike organisatsioonide konverentsid kuni 1971 aastani läbi iga 2 aasta tagant (ajavahemikul 1945- 1971. Toimusid riigitöötajate aü Eesti vabariikliku org. I. Kuni XV. konverentsid.) Alates 1971 aastast viidi konverentsid läbi 1 kord 5 aasta jooksul. Tutvudes arhiivis põgusalt vabariiklike konverentside protokollidega, võib neis ära märkida ühiseid jooni, millised olid iseloomulikud kõigile stanilismi- ja stagnaaegsele perioodi läbi viidud konverentsidele. Kõigis konv. Ettekannetes (see on vabar. Komitee aruannetes) ülistati eelnevaid NLKP (mõnikord ka EKP kongressi) ja NLKP pleenumite otsuseid, mitmeid valitsuse määrusi ning kirjeldati meie hoogsat edasiliikumist helgema tuleviku poole.
AÜ vabariikliku komitee palgaline aparaat oli sel ajavahemikul 5-9 töötajat. Nendele lisandusid veel palgalised aü töötajad suuremates linna- rajooni- ja ühendatud komiteedes. 1990 aastal olid palgalised aü komitee esimehed Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve linnas, Rakvere, Viljandi ja Harju rajoonis, siseministeerium, materiaalsete ressursside ministeeriumi ja Tallinna valveorganite ühendatud komiteedes ning hotellis Viru. AÜ vabariikliku komitee esimehe ametikohal on ajavahemikul 1944- 2024 töötanud alljärgnevad funktsionäärid:
- Marta Bristol 1944-aug. 1948
- Agnes Kerge 1948- jaan.1949
- Jaan Aaron märts 1949- aug. 1950
- Ivan Hruljov 1950- jaan. 1956
- Leida Kasperovits 1956- okt. 1961
- Aleksander Promet 1961- apr. 1967 – Moskvast autasustati, 15.07.1965 riigiasutuste töötajate aü vabariikliku komitee esimeest (Tõnu) Aleksander Prometit aukirjaga seoses 25-aastapäevaga Nõukogude korra taastamisega ENSV-s.
- Vilhelm Veltbach 1967- jaan. 1974
- Alvin Nurk 1974- apr. 1990
- Tiiu Jervan 1990- algul esimehe kt-na ja esimehena alates 1. märts 1991 – oktoober 1993
- Kalle Liivamägi mai 1994 - ..............................................
Riigiasutuste töötajate aü vabariikliku komitee XVIII. Konverents, mis oli viimane korraline konverents, toimus 29. nov 1986. Olgugi, et selleks ajaks oli möödunud juba 1,5 aastat Mihhail Gorbatsovi võimuletulekust, toimus aü XVIII. Konverent täielikult vana stiili kohaselt. AÜ vabar. Kom. Aruandes märgiti, et vabar. Riigiasutused töötasid edukalt 11 viisaastaku (1980-1985) plaani ja sotsialistlike kohustuste täitmisel, edukas on olnud nende töö ka 1986 aastal ning, et „ on täielik alus loota, et meie juhtuvad plaaniorganid, rahanduse ja krediidiorganid ning kõik riigiasutused annavad omapoolse panuse tootmissfääri poolt elluviidava vabr. Maj, ja sots. Arengu 1986a riikliku plaani täitmiseks.“ . Konverentsi ettekande lõpus kinnitatakse, et „ riigiasutuste aü EESTi vabar. Organists. Liikmed suunavad oma jõupingutused NLKP XXVII. Kongressi otsuste elluviimisele, vabar. Rahvamajanduse ette 16-ks viisaastakuks püstitatud ülesannete täitmise ja ületamise kindlustamisele“.
NSVL jätkuv allakäik kutsus esile tarbekaupade defitsiidi. AÜ komiteedest kujunesid defitsiitse kauba jaotuse keskused (jagati liikmeskonnale televiisoreid, külmkappe, mööblit, autorehve ja paljude teiste kaupade ostutalonge. Toidukaupluse lettide tühjenemine tõi kaasa toidupakkide jaotamise ülesande töökohtadel, mille eestvedajaiks said aü komiteed.
Üldise demokraatliku liikumise laienemisega vabariigis al. 1988 aastast hakkasid aü liikmed nõudma aü-de demokratiseerimist. Seda oli eriti tunda 1989a 13. juunil läbiviidud vabar. Aruametiühingute ühispleenumil, kus seati ülesandeks läbi viia aü reform ning sel teel leida aü-dele õige koht Eesti ühiskonnas.
Töötati välja aü kontseptsioon ja tegevuskava. Järgnesid näidispõhikiri ja vabar. Aü seaduse projekti väljatöötamine. 20.-21-12.1989 läbiviidud Eesti AÜ kongressil kuulutati Eesti aü-d iseseisvateks ja sõltumatuteks omaalgatuslikeks ühiskondlikeks org.-deks.
Riigiasutuste töötajate aü Eesti vabar. Komitee alustas ka uue aü põhikirja projekti ja tegevusprogrammi väljatöötamisega. 1989 suvel ja sügisel olid nende dokumentide projektid arutlusobjektideks aü aktiivi nõupidamistel, aruande valimiskoosolekutel, linnade ja rajoonide konverentsidel ja vabar. Komitee pleenumil.
Riigiasutuste töötajate aü vabar. XIX-s konverents tuli kokku aprillis 1990. Seega 1,5a enne vabar, komitee volituste tähtaja lõppemist. Konv. Võeti vastu Eesti Riigitöötajate aü ajutine põhikiri ja tegevuskava. Konv. Luges riigiasutuste töötajate aü Eesti vabar. Org. Töö lõppenuks ning kuulutas välja Eesti Riigitöötajate aü- tesse ühinemiseks üleminekuperioodi kuni 01.12.1990.
Endine Eesti NSV Riigiasutuste Töötajate AÜ vabar. Komitee muutis oma nime 28.02.1991 kongressil Eesti Riigitöötajate AÜ Liiduks.
1991 aasta Eesti Riigitöötajate Liidu volikogu otsustas:
- NLKP platformil oleva EKP AÜ org. Taotlusest ERAL-iga ühinemiseks 45 liiget- hääletuse tulemusena mitte vastu võtta ühisk. Org. Ja soovitada neile, kes on varem liitu astunud, veelkord vaataksid üle ERAL-iga liitumise soovi ja vajadusel leiaksid sobivama variandi.
- Pikendati endiste vabar. Komitee tööorganite volitusi kuni 01. märts 1991
1992a alates on ERAL sõlminud Eesti Vabariigi valitsusega töökokkuleppe, kusjuures on saavutatud riigivõimu-, riigivalitsemis- ja omavalitsuste ametiisikutele 35 kalendripäevane põhipuhkus.
21.08.1982 sõlmiti valitsusega töökokkulepe millega esimesena Eesti Vabariigis kehtestati 40 tunnine töönädal., teine kokkulepe 13.04.1993, et seda eelnevat kokkulepet pikendati 3. jaanuarini 1994.
01.01.1995 kuulus ERAL-i 119 asutust 2818 aü liikmega. ERAL-i 7 liikmeline juhatus oli arvamusel, et me peame eelkõige kaitsma riigitöötajate huve palga ja sots. Küsimustes liikmete koolitamises ja seadusloomes.
1997a. 17. 09 kirjutati alla kahepoolne palgakokkulepe vabariigi valitsusega, millega tõsteti 1998 aasta esimese astme palk, 1100 kroonini ning samuti tõsteti 1-10 astme palkasid. Samuti nähti ette aü esindajate kaasamine palgakorralduse täiustamise töörühmadesse. Läbirääkimistel justiitsministeeriumiga tõsteti kohtute istungi sekretäride töötasu 30%.
1997a. 21.12 kirjutati alla palgakokkulepe vabariigi valitsusega.
17.12.2001a. sõlmiti vabariigi valitsuse ja EAKL- i vahel 2 kokkulepet, mis puudutasid riigiasutuste töötajaid;
- avaliku võimu teostavate ning valitsusasutuste riigiasutuste palgareformi põhimõtete kohta
- riigiteenistujate ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste 2002 a palgatingimuste kohta, millega määratleti 1.- 14. astmeni 300 kroonine astmepalga tõus ning alates 15.- st astmest 15% astmepalga tõus. Eesmärk oli vähendada lisatasude maksmise osakaalu. Rahandusministeerium tõi 1999- l aastal sisse palgajuhendisse sõna „tulemuspalk“. Tulemuspalga maksmist riigiasutustes kritiseeris 2002aastal riigikontrioll. 2002 aastal tõsteti vanglaametnike töötasu 600 krooni, millest lehtedes kirjutati kui suurest 20%-lisest palgatõusust.
2003 aastal sõlmiti vabariigi valitsuse ja EAKL- i vahel lastekodude kasvatajate miinimumpalkade kokkulepe 2004 aastaks ja kuni 2006.
Tolliameti ja Eesti Tolliametnike aü liidu juhatuse esimehe, Ilmar Tageli vahel sõlmiti ROTAL- i liikmetest I. Usaldusisiku kokkulepe, millest tähtsama punktina reguleeriti usaldusisikule ettenähtud töötundide kasutamist.
2004 aastal sõlmiti palgakokkulepe riikliku erihoolekande asutuste tegevusjuhendaja miinimumpalga kohta, mis alates 01.01.2005 aastal oli 4000 krooni. Selleks saadi riigieelarvest juurde 12 milj. krooni.
Teist aastat järjest sõlmis valitsus EAKL- iga palgakokkuleppe lastekodude kasvatajate töötasustamise kohta, selleks eraldati riigi eelarvest 11milj. krooni.
Mart Laar lubas 2006 aasta esitada ILO Konventsioonid 151 ja 154 ratifitseerimiseks.
2007 aasta alguses toimunud pingsate läbirääkimiste tulemusena, kinnitas valitsus oma istungil ROTAL- i poolt koostatud astmepalga määra suurused. Astmepalga määrade suurendamisega vähendati tavaametnikel astmepalga määra diferentseerimise protsenti. See oli üks vähestest kordadest kui valitsus arvestas aü-de ettepanekutega. Astmepalga määrasid tõsteti keskmiselt 14%.
2007 aastal teatas siseministriks saanud Jüri Pihl, et muudab päästetöötajate tööaja 12-le tunnile, enamus komandodes rakendati seda alates 2008-st aastast.
Vastutasuks lubas minister päästjate palkasid tõsta keskmiselt 30% võrra.
05.12.2007 sülmiti palgakokkulepe SiM-i ja ROTAL- i vahel, milles määrati politseiametnikele, piirivalvuritele ja päästjatele miinimumpalgad 2008 aastaks.
23.12.2008 allkirjastati siseministri ja ROTAL- esimehe vahel kollektiivleping politseinike, päästjate ja piirivalvurite töö tasustamiseks 2009 aastaks. Oluline oli see, et nende valdkondade töötajate põhipalkasid ei vähendatud ega mindud koondamise teed, sest suvel veel planeeriti vähendada ts. 1000 töötajat.
- aastal alustas tegevust AS Hoolekandeteenused (AS HKT).
16.06.2008 toimus üleriigiline streik kuna valitsus lükkas tagasi kõik aü- de ettepanekud- säilitada 2008 aasta aprillis kolmepoolselt kokku lepitud meetmed töötute turvalisuse suurendamiseks, muutes nende rakendamiseaega.
2010 aastaks saavutati kokkulepe siseministeeriumiga, et päästjate töövahetuse pikkuseks jääb 24h, millest 22 tundi tööajast tasustatakse 100%-liselt ning 2 h. Lisatasuna, mis ei ole väiksem kui 150 krooni. Andreas Reinberg lubas alustada näljastreiki päästeameti ees.
09.12.2010 korraldatud päästjate pikett ümber päästeameti maja oli 2010 aasta massiliseim aü liikmete meeleavaldus vabariigis, kus osales ts. 400 päästjat ehk ¼ päästjaid oli tulnud kohale.
12.10.2010 allkirjastati kollektiivleping 2011-ks aastaks, mis tagas päästjatele kõigi 24h ühetaolise tasustamise ning tööaja sellise korralduse, mis välistas päästjate koondamised.
2014 aasta lõpus teatas siseministeerium, et plaanib esitada päästeteenistuse seaduse muudatuse eelnõu, millega päästjate öötöö lisatasu arvestatakse automaatselt põhipalga hulka.
EPTAÜ ja päästeameti vahel sõlmitud kollektiivlepingu punktis oli aga kokku lepitud tulenevalt seadusest, et seda makstakse lisatasuna.
2014 allkirjastati Linnade liidu, Esti maaomavalitsusliidu ja ROTAL- i vahel ühiste kavatsuste protokoll meetmete vajalikkusest kolmanda osapoole vägivalla ennetamiseks ja leevendamiseks töökohal.
2015 aastal ka tulumaksu seadust, kehtestades, et alates 01.01.2018 aastast erisoodustusena ei maksustata töötajate teatud tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, 100 euro kohta kvartalis.
2016 aastal võttis riigikogu vastu sotsiaalmaksu määruse muudatuse. Toodi sisse küll 2. ja 3. haiguspäevade hüvitamise võimalus, kuid seda tööandja vabatahtlikkuse alusel. Riigikogu muutis 2015 ka tutlumaksu seadust, kehtestades, et alates 01.01.2018 erisoodustusena ei maksustata töötajale teatud tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euri kohta kvartalis.
2018 kaotatakse maavalitsused.
2018 aasta seoses regionaalreformiga jäi alles 79 omavalitsust- 64 valda ja 15 linna.
2017 aasta kohtus peaminister Jüri Ratas aü liidritega ja arutati sotsiaalse dialoogi edasist arengut riigis.
Justiitsministeerium välistas kollektiivlepingu sõlmimise vanglate osakonnaga, tuues keeldumise põhjuseks vanglaametnike streigikeelu.
27.04.2018 allkirjastati Rahandusministeeriumi ja ROTAL- i vahel „Kaugtöö soodustamise kokkulepe.“
12.03.2020 kehtestati vabariigis seoses COVID- pandeemiaga eriolukord riigis.
ROTAL esitas EAKL- ile ettepaneku AÜ seaduse muutmiseks, mis puudutab tegevväelaste õigust asutada ja ühineda aü-ga.
01.07.2021 sõlmiti ROTAL-i ja riigihalduse ministri vahel kokkulepe vaimse tervise hoidmise kohta töökeskkonnas.
2021 esitas siseminister Kristian Jaani, oma nägemuse, mida kavatses lähiaastatel ellu viia. Selleks oli, et aastaks 2025 tõuseks nii päästjate kui politseinike palgad 1,2 kordseks Eesti keskmisest palgast. RaM-i 2020 aasta sügisene prognoos planeeris Eesti keskmist palka 2025 aastaks 2024 eurot kuus.