Norra projekt- Innovation Norway

Projekti periood: 01.märts 2021- 30.november 2022a.
Teema:  Paremad töötingimused läbi sotsiaalse dialoogi avalikus sektoris
Avakonverents toimub 27.-28.aprillil 2021a. ZOOM vahendusel.

Projektis osalevad Norra ja Eesti kohalikke omavalitsusi esindavad organisatsioonid.
Norra Fagförbundet (ametiühing)
Norra KS (tööandjate Liit)
Eestist ELVL (Linnade ja Valdade Liit)
ROTAL (Eesti Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit)

Projekti eesmärgid on:

  1. Arendada sotsiaalset dialoogi ROTAL-i, ELVL-i ja poliitikute vahel
  2. Arendada koostööd tööandjate ja töötajate vahel kohalikes omavalitsustes (KOV- is)
  3. Tõsta tööandjate teadlikkust sotsiaalsest dialoogist ja koolitada tööandjaid ning töötajaid
  4. Arendada informeerimist ja konsulteerimist tööandjate ja töötajate vahel
  5. Luua ohutumaid töötingimusi töökohtadel
  6. Värvata uusi ametiühingu (aü) liikmeid

Projekt aitab kaasa :

  1. Edukama sotsiaalse dialoogi arendamisele ELVL-i ja ROTAL-i vahel
  2. Kontaktisikute koolitusele kohtadel
  3. Teadlikkuse arendamisele erinevates riikides toimivast sotsiaalsest dialoogist (Norra KOV-ides)

Projektis planeeritud tegevused:

2-päevased ava- ja lõppkonverentsid 40 osavõtjaga.
4 kohalikus omavalitsuses  (Pärnu ja Paide linn, Saaremaa ja Põltsamaa vald) korraldatakse 4-ühepäevast  seminari  15 osavõtjaga.
2-päevane  Norra kohaliku omavalitsuse külastus.
Sotsiaalset dialoogi tutvustava voldiku koostamine.

Projekti  juhib 6 liikmeline juhtrühm:

  1. Kalle Liivamägi, ROTAL esimees (projekti vastutav isik)
  2. Mailis Kaljula, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), nõunik
  3. Merike Sumla, Põltsamaa vald, Sotsiaalosakonna juhataja
  4. Anneli Tõru, Saaremaa vald, Sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja
  5. Laura Kind, Paide linn, Sotsiaaltöö peaspetsialist
  6. Raul Kivi, Pärnu linn, Sotsiaalosakonna peaspetsialist

 

ÜLEVAADE TOIMUNUD SEMINAR-KOOLITUSTEST


 

10.06.2022 seminar Pärnus „Paremad töötingimused läbi sotsiaalse dialoogi avalikus sektoris“

Lühikokkuvõtte toimunud koolitusest teemadel: „Konflikti olemus ja lahenduse viisid“ ja „ Eneseregulatsiooni võtete arendamine“.

Osalejad:11 sotsiaaltöötajat

Koolituse esimeses osas tutvustati konflikti tekkimise igapäevaseid põhjuseid. Suhtlemisprobleemid tekkivad sageli pelgalt oma sisetunnete projitseerimisest väliskeskkonda. Suhtlemist mõjutavad nii suutlikus teemasid perspektiivis näha kui ka suhtlevate osapoolte empaatiavõime ja väärtushinnangud. Isikut kujundab talle kasvuperioodil osaks saanud suhtumine (tingimuslik v. tingimusteta) ning kasvatusest tekib väärtuste ahel.
Inimese tegelik olemus ilmneb kahes olukorras sh 1) konfliktisituatsioonis 2) määramatuses ehk teadmatuses, mis tulevik toob. Mõlemal juhul on inimese turvatunne on ohustatud ja ta hakkab kasutama ”kaitseid” mis on igale persoonile ainuomased.

Konflikti eduka lahendamise vältimatuks eelduseks on konflikti defineerimine. Peale konflikti defineerimist saab hakata otsima lahenduse viise, või vähemalt saab aru, mis on konflikti olemus sh vastaspoole positsioon ja eesmärgid. Konflikti lahendamisel püütakse mõnikord kasutada ära panemist, sellised olukorrad tuleks ära tunda ja neutraliseerida.
Konflikti lahenduse heaks eelduseks on sallivus ja tolerantsus sh teiste erinevuste, arvamuste ja põhimõtete aktsepteerimine jne. Kõige tõhusam lahendus on näha vastast indiviidina ja mõista tema motiive. 

Koolitaja tõi praktilise näite võimalikust probleemist töökohal ja lasi osalejatel hinnata erinevate osapoolte isikuomadusi ning pakkuda välja lahendusvariante.

Koolituse teine osa jätkus inimeste käitumismustrite analüüsimisega ja sellega kuidas saadud tulemusi võiks konfliktide lahendamisel kasutada.

Sageli ei ole inimesed teadlikud iseenda käitumismustritest. Enda v. teiste analüüsimiseks saab kasutada projektsiooni testi (maja, puu ja inimene). Test põhineb veendumusel, et tänu joonistele on võimalik väljendada paljusid tundeid, minevikus ja olevikus, samuti tulevasi soove.

Mida rohkem emotsioone konflikt tekitab, seda teravam see on. Seega on oluline emotsioone jahutada ja tekitada rohkem seoseid-seotust mõtlemiskeskusega. Emotsioonide juhtimist on võimalik treenida, selle eelduseks on oma tunnete ja keha märkamine, teadvustamine. Mida parem kontakt iseendaga, seda vähem väsimust suhtlemisel. Emotsioonide ohjamisel mängib suurt rolli tundekasvatuse olemasolu.

Koolituse viimases osas tutvustati erinevaid isiksusetüüpe sh. skisoidne, sundusega, depressiivne, hüsteeriline. Kõik jooned on ühes isikus esindatud teatud määral, üks joontest kipub olema läbivaks. Tinglikult saab isiksusetüüpe selgitada ka värvidega (kollane, punane, sinine ja roheline). Anti ülevaade erinevatest inimtüüpidest ja nende vastandumise põhjustest.

Kõige suuremaks takistajaks positiivsete muutuste teel on inimene ise oma hoiakute ja harjumuspärase käitumisega . Selleks, et vaadata end veidi teistsuguse või uue pilguga tuleks eelkõige tagasisidet analüüsida.

Pärnu koolitus 10 juuni 2022 esitlus


 

  1. juunil 2022a. toimus Innovation Norway „Parematest töötingimustest avalikus sektoris läbi sotsiaalse dialoogi“ projekti järjekordne  seminar- koolitus Pärnus Viiking SPA hotellis. Osa võtsid kõigi 4 projektis osalenud kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna esindajad, kokku 20 inimest, nende seas politsei, abilinnapea, asutuste juriste ja töötajaid.
  • 1. osa

Oli ettekannete, küsimuste- vastuste päralt virtuaalselt:

„OSKA sotsiaaltöö oskuste ja tööjõu vajaduse uuringust“, mille esitasid Katrin Pihl ja Siim Krusell. Uuringus kasutati ankeetküsitlust (KOV-i sotsiaal- ja lastekaitse töötajate hulgas) ja võrreldi tulemusi 2016 aastal toimunud küsitlusega.

Mõned tähelepanekud:

  • Mõlemas uuringus tõsteti eriti esile tööjõuvajaduse kasvu hooldustöötajate järele.
  • Kasvanud on lõpetajate arv valdkonna kutseõppes, vähenenud aga kõrgharidusõppes.
  • Kõige kiiremini on kasvanud lapsehoidjaks õppinute arv.
  • Sotsiaaltöö valdkond annab tööd 16100 töötajale, mis jaguneb järgmiselt: avalik haldus 2200 kohta, sotsiaalhoolekanne 6600 kohta, ja hooldustöötajad tervishoius 5700 kohta.
  • Täpsemalt veel valdkonnas olevaid hõivatud töötajaid: a) juhte sotsiaaltöös 500, b) sotsiaaltöötajaid ja nõustajaid 2000, C) hooldustöötajaid  9000, d) tegevusjuhendajaid 1800, e) lapsehoidjaid  800, f) asenduskodu ja perekodu kasvatajaid  600, g) lastekaitse- ja peretöötajaid  500, h) tugiisikuid  500
  • Hooldustöötajad asusid tööle müüja ja puhastusteenindajana
  • Kaubandus ja sotsiaalhoolekanne konkureerivad sama tööjõu pärast.
  • Aastaks 2030 vajame 19100 sotsiaaltöö valdkonna töötajat

Järeldused:

  • Hooldustöötajate tööjõuvajadus on mitu korda suurem kui koolituspakkumine
  • Valdkonna kutsesüsteem ja õppekavad vajavad põhimõttelisi muutusi.
  • Valdkonna täienduskoolituste kvaliteet vajab tõstmist.
  • Vajadus riiklikult paika pandud sotsiaalteenuste osutamisega seotud kvaliteedikriteeriumite järele.
  • Vajadus aktiivsema esindatuse järele valdkonna populariseerimisel, väärtustamisel ja paremate töötingimuste eest seismisel.

„Õiguskantsleri  järelvalve sotsiaalvaldkonnas“.

Ülevaate esitasid Õiguskantsleri büroo ametnikud Indrek-Ivar Määrits ja Margit Sarv. Mõned mõtted slaididelt:

  • Sotsiaaltöötajate poolt vaadatuna vajavad töötajad puhkeruume , kus saaks teha puhkepause
  • Kõigil on hea kui sotsiaalvaldkonnas töötavad inimesed keda on neis ruumides ja nende hoolealustega töötamiseks piisavalt, kes oskavad teha oma tööd ja kes tunnevad ennast puhanuna ning turvaliselt. Kel on vajalik varustus , et hoida ennast ja teisi.
  • Piisava hulga töötajaid ja nende turvalise töökeskkonna peab tagama tööandja.

2.osa

Alguses  andis ülevaate projekti tegevustest Kalle Liivamägi, kaasates aruteludesse ka osavõtjaid. Pandi kirja ka augustikuus toimuv  Norra 2- päevase külastuse teemad, mille vastu huvi tuntakse. Ly Ristikivi, kes valiti Sotsiaalala Töötajate Ametiühingu juhatuse esimeheks, tutvustas loodud ametiühingu eesmärke ja aü-sse astumist. Samuti tutvustas ta koostatava infovoldiku teksti projekti. Päeva lõpus arutasime teemal: Sotsiaalala valdkonna arengutest ELVL-is. Arutlusest võttis virtuaalselt osa ELVL-i esindaja Mailiis Kaljula.


 

22. veebruaril toimus Paides Wittensteini Tegevusmuuseumis

22. veebruaril toimus Paides Wittensteini Tegevusmuuseumis Innovation Norway projekti raames koolitus “Suhtlemisoskuste arendusprogramm”, mida viis läbi Heartbeat Holding OÜ koolitaja Jaanus Kangur.
Koolitusel osales kohapeal kokku 22 sotsiaalvaldkonna esindajat - 10 Paide Linnavalitsuse sotsiaalosakonna töötajat koos abilinnapeaga ning Põltsamaalt osales 11 inimest. Lisaks toimus koolituse ühiskuulamine Teamsi vahendusel ka Põltsamaal, Saaremaal ja Pärnus.
Koolituse eesmärk oli:
• suurendada meeskonna suhtekapitali
• teadvustada pidevalt eesmärkidele fokusseerimise vajalikkust
• treenida oskusi, mis aitavad parandada omavahelist suhtlemist ja koostööd
• tõsta võimekust vahetada infot tulemuslikult
• omandada teadmisi ja tehnikaid edukaks suhtlemiseks erinevate inimestega
• treenida suutlikkust vähendada tööstressi ning kasvatada postiivset motiveeritust
• suuta paremini analüüsida ning juhtida enda käitumist erinevates suhtlemis-situatsioonides, mis tekitatavad pinget
• teadvustada enesejuhtimise olemust
• treenida efektiivseid enesejuhtimise tehnikaid
• panna osalejate näod särama ja leida uut energiat
Jaanus Kangur selgitas, mis on suhtekapital ning kuidas see mõjutab igapäevast sooritust ja koostööd ning kuidas suhtekapitali vajadusel kasvatada, millised on koostöö etapid ja kuidas suhtekapital nende edukat läbimist mõjutab. Grupiaruteludes selgus, et suhtekapitaliga on kohalolnud kollektiividel probleeme. Pakuti välja, et suhtekapitali saaks kasvatada näiteks ühisürituste, tihedama suhtlemise ning tunnustuse abil.
Arutleti, kuidas suurendada omavahelist mõistmist ja eesmärkidele keskendumist. Arutleti, kuidas muuta infovahetus kollektiivis efektiivsemaks. Erinevad kollektiivid tõid välja välja võimalusi. Eelkõige tuleks alustada üleüldisest sotsiaalvaldkonna arengustrateegiast – sotsiaaltöö maine parandamisest, teenuse standarditest. Häid mõtteid tuli veelgi - tuleb leida aega, et kolleegidele tähelepanu pöörata, leida koosolekutele formaat, mis toimib, austada vestluskaaslasi, julgust probleemidele viidata ning panna info paremini liikuma alt üles ja ülevalt alla.

RÜHMATÖÖ :
Kuidas omavahelist suhtlemist /kommunikatsiooni paremaks muuta?
Kokkuvõte:
- sotsiaal- ja töövaldkonna pikaajaline arengustrateegia
(teenuse standard, töö maine, nõuded)
- tööjõu vajadus
- töötajate huvikaitse ja tunnistamistegevuse võimendamine koos
- õiglase üleminekufondist Ida-Virumaa motivatsioonipakett
- kuidas leida aega, et tähelepanu pöörata?
- koosoleku formaat alati ei toimi
- killustatud meeskond, töötatakse palju üksi
- austus suhtluspartneri vastu
- parem info jagamine alt üles ja ülevalt alla
- julgemalt rohkem probleeme välja tuua
- osakonna ja koduhooldajate vahel info ei liigu


 

Põltsamaa vallas toimus 09.12.2021 projekti Innovation Norway projekti "Töötingimuste parandamine läbi sotsiaalse dialoogi avalikus sektoris" 3. koolituspäev

Põltsamaa Vallavalitsus koos Paide ja Pärnu Linnavalitsusega ja Saaremaa Vallavalitsusega osalevad  Innovation Norway projektis "Töötingimuste parandamine läbi sotsiaalse dialoogi avalikus sektoris". Projekti periood on 01. märts 2021- 31. august 2022 a. Innovation Norway on Norra valitsuse poolt ellu kutsutud projekt, mis pakub vähemalt kolmandat korda rahastamist 2004 a. Euroopa Liiduga liitunud riikidele, sh. ka Küpros ja Malta. Üheks põhiliseks teemaks on sotsiaalse dialoogi arendamine sotsiaalpartnerite vahel. Projektis on kaastatud nii töötajad kui tööandjad.

Esimesel koolitusel selgitati välja Põltsamaa piirkonna sotsiaalvaldkonna töötajate lahendamist vajavad kitsaskohad ning nii teisel kui ka kolmandal koolitusel oli teravik suunatud nende kitsaskohtade leevendamisele.

Kuna projekti üheks eesmärgiks on arendada kohalikes omavalitsustes koostööd tööandjate ja töötajate vahel, oli selle eesmärgi täitmiseks seekordsele koolitusele kutsutud ka Põltsamaa valla värskelt ametisse valitud juhid. Kahjuks ei olnud neil võimalik koolitusel osaleda. Koolitusel osalesid Põltsamaa Vallavalitsuse ja Põltsamaa Valla Päevakeskuse sotsiaalvaldkonna töötajad ning lisaks olid seekord koolitusele kaastatud veel ka Põltsamaa piirkonna erahoolekandeasutuste töötajad.

Kolmandal koolituspäeval oli teravik suunatud töötajate töötingimustele ja töökeskkonna ohutegurite mõjule töötajate nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Koolituspäeva esimeses osas andis ROTALi (Eesti Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit) esimees ja projektijuht Kalle Liivamägi lühiülevaate projekti käigust teistes projektiga liitunud omavalitsustes ning sotsiaaldialoogi arengust Eestis.

Koolituspäeva teises osas oli lektoriks kutsutud pikaaegse töökogemusega töötervishoiuarst Annika Küüdorf.  Üheskoos otsiti vastust küsimusele, miks vaimne ja füüsiline tervis halveneb tööl? Räägiti töökeskkonna teguritest, mis suurendavad vaimset pinget ja tekitavad füüsilist haigestumist, tervisehäiretest, mis tekivad vaimse tervise halvenemisest ning arutleti, mida tööandja ja töötaja ise saavad teha olukorra muutmiseks. Leidis kinnitust, et sotsiaaltöötaja amet on üks stressirohkemaid ameteid Eestis, seega on oluline kaardistada töökeskkonna riskianalüüsis stressi tekitavad ohutegurid ning  kirjeldada meetmed, mis aitavad toetada töötajate vaimset tervist. Töötaja töövõime hoidmiseks ja tõstmiseks on võimalik rakendada väga erinevaid meetmeid ning vahel võib olla vajalik ka töökeskkonda muuta.

 


 

Pärnu linnavalitsus osaleb rahvusvahelises projektis

Pärnu linnavalitsuse pressiteade
01.11.2021

Pärnu linnavalitsus koos Põltsamaa vallavalitsuse, Paide linnavalitsuse ja Saaremaa vallavalitsusega osaleb järgmise aasta 31. augustini kestvas Innovation Norway projektis “Töötingimuste parandamine sotsiaalse dialoogi kaudu avalikus sektoris“.

Innovation Norway on Norra valitsuse poolt ellu kutsutud projekt, mis pakub kolmandat korda rahastamist 2004. a Euroopa Liiduga liitunud riikidele. Ettevõtmise üheks peamiseks teemaks on sotsiaalse dialoogi arendamine sotsiaalpartnerite vahel. Projekti kaasatakse nii töötajad kui tööandjad.

Projektis osalevad veel Norra ja Eesti kohalikke omavalitsusi esindavad organisatsioonid. Norrast on nendeks Norra Fagförbundet (ametiühing) ja Norra KS (tööandjate liit), Eestist ELVL (Eesti Linnade ja Valdade Liit), ROTAL (Eesti Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit) ning neli omavalitsust.

„Projekti eesmärkideks on arendada sotsiaalset dialoogi ROTALi, ELVLi ja poliitikute vahel, arendada koostööd tööandjate ja töötajate vahel kohalikes omavalitsustes, tõsta tööandjate teadlikkust sotsiaalsest dialoogist ning koolitada tööandjaid ja töötajaid, arendada informeerimist ja konsulteerimist tööandjate ja töötajate vahel, luua ohutumaid töötingimusi töökohtadel ning värvata uusi ametiühingu liikmeid. Projekt aitab kaasa edukama sotsiaalse dialoogi arendamisele ELVLi ja ROTALi vahel, kontaktisikute koolitusele kohtadel ning teadlikkuse arendamisele erinevates riikides toimivast sotsiaalsest dialoogist Norra kohalikes omavalitsustes,“ selgitas Pärnu linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist Raul Kivi.

Pärnus toimus 22. oktoobril projekti raames esimene seminar, kuhu olid seekord kaasatud Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Pärnu Sotsiaalkeskuse töötajad. Projekti ja selle võimalusi tutvustas ROTALi esimees Kalle Liivamägi. Samuti andis Liivamägi ülevaate, kuidas on ROTAL toetanud erinevate valdkondade töötajaid ning teavitas, et oktoobris moodustati Saaremaal sotsiaaltöötajate ametiühing ja ühingu põhikiri on registreerimisel.

„Seminaril arutati, kuidas arendada sotsiaalset dialoogi ning räägiti klientide poolse vägivalla olemusest ja selle ennetamise võimalustest. Rühmatööde käigus tõid sotsiaaltöötajad probleemidena muu hulgas välja suure töökoormuse, väikese palga ja tööülesannete killustatuse. Järgmistele seminaridel on kavas pakkuda sotsiaaltöötajatele toetavaid koolitusi ja kaasata arutelusse ka Pärnu linnavalitsuse esindajaid,“ rääkis Kivi.


 

Põltsamaa valla teine koolituspäev, 27.10.2021

Kokkuvõte: Innovation Norway projekti 2. koolituspäev Põltsamaa vallas toimus 27.10.2021 Pajusis. Esimesel koolituspäeval selgitati välja piirkonna murekohad, et saada teada, mis teemadega tahetakse edasi minna. Soovid  olid järgmised a) kuidas täita oma "tassi"? Lihtsad ja praktilised võtted;  b) enesekaitse vaimse vägivalla korral; c) vaimne vägivald töökohal; d) psüühilise tasakaalu säilitamine, seoses tööl tekkivate pingetega; e) tööstress ja suhted; f) tööjõud-kuidas muuta sotsiaalvaldkonna töökoht atraktiivseks; g) tööandja suhtumine töötajatesse.

Teise koolituspäeva  lektoriks oli kutsutud Ülli Kukumägi Bodylanguage Academyst ning valitud teemad aitasid kaasa kahe esimese kahe esimese probleemkoha lahendamisele. Koolituse esimese osa teemaks oli "Mõtte jõud", ehk kuidas mõtted käitumist mõjutavad - teadvus versus alateadvus? Kuidas muuta ebaefektiivseid mõtte- ja käitumismustreid? Emotsioonid, suhtumised, tulemused. Kuidas säilitada  rahu keerulistes situatsioonides? Päeva teine pool riivas vaimse vägivalla teemat ja rääkis nn võimalikest rasketest klientidest. Selgitati sotsiopaadi käitumismustreid so käitumismustrid, mis viitavad, antisotsiaalsele isiksusehäirele. Räägiti manipulatsiooni olemusest ja selle enamlevinud võtetest ning  kuidas käituda sattudes sotsiopaadi sihtmärgiks. Koolitusel osalejate tagasiside koolitusele oli väga positiivne.


 

PAIDE piirkonna 1. koolitus

19.oktoobril toimus sotsiaalse dialoogi edendamise projekti Paide piirkonna esimene koolitus, millest võttis osa ligi pool Paide linna sotsiaalosakonna teenistujatest.

Alguses tutvusime sotsiaalse dialoogi mõiste ja selle rakendamise võimalustega. Selleks tegi ettekande ROTAL-i esimees, Kalle Liivamägi. Seejärel toimunud rühmatöödes käsitlesime töökohas olevaid probleeme, nende lahendamise võimalusi ja eeldusi.

Oluliste muredena toodi välja töökoormust, samuti seda, et arendustööks pole piisavalt aega. Samuti tuli välja ka murekohti töövahendites. Lahendustena nähti seda, et mured tuleb selgelt esitada ja selleks ka koostööd teha. Sotsiaalset dialoogi peeti vajalikuks (sellest tuntakse puudust) ning arutati ka ametiühingu loomist või olemasolevaga liitumist. Ja kui töökoormus ongi kõrge, siis võiks olla lisapuhkuse päevi tööraskustest taastumiseks, et jaksaks edasi tegutseda. Kokkuvõtvalt ja edasisteks koolitusteks oli ootus, et tutvuda lähemalt juba toimivate sotsiaalse dialoogi näidetega, praktiliste sammudega sotsiaalse dialoogi loomiseks sh kollektiivlepingu algatamiseks, läbirääkimiseks ja sõlmimiseks, et selle kaudu tõhusamalt ennetada ja lahendada töökohas olevaid probleeme.


 

II seminar
30.09.2021 toimus Saaremaal II seminar, mis oli suunatud töökohal turvalisuse tagamisele. Juunikuus jõuti ühisele arusaamisele, et sotsiaalvaldkonnas on suureks riskiks töötamine keeruliste klientidega ning oht töötaja turvalisusele on väga suur. Tööandjal on suur roll oma töötajate kaitsmisel, kuid oluline on ka töötajate endi teadlikkuse tõstmine nende igapäevatöös ettetulevate keeruliste olukordade lahendamise võimalikkusest.PPA instruktorite juhtimisel toimunud seminari esimene osa sisaldas teoreetilist käsitlust keeruliste klientidega toimetulekust, päeva teine pool möödus aga maadlussallis praktilisi enesekaitsevõtteid omandades. Seminaril osalejate ühine järeldus toetas analoogsete koolituste läbiviimise vajalikkust umbes 2 korda aastas.


 

Põltsamaa vallas toimus esimene koolituspäev 18.06.2021 Pajusis.
Koolitusele olid seekord kaasatud töötajad sh töötajate esindajad. Koolitusel tutvustati käimasolevat projekti ja selle võimalusi ning ROTALi (Eesti Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit) senist tegevust ning julgustati töötajaid mõtlema probleemidest, mille lahendamisel võib projektist abi olla. Sotsiaalala töötajad tunnetavad puudust selle valdkonna töötajatest, et pakkuda klientidele paremat teenust. Samuti arutati, et kuidas arendada sotsiaalset dialoogi ning räägiti klientide poolse vägivalla olemusest ja ennetusest. Lisaks Põltsamaa Vallavalitsuse ja Põltsamaa Valla Päevakeskuse sotsiaalala töötajatele oli koolitusele kaastatud veel ka Põltsamaa piirkonna erahoolekandeasutuste töötajad.


 

Saaremaa 1. seminari kokkuvõte 30.06.2021a.
Saaremaal viidi läbi seminar eesmärgiga jõuda arusaamisele, kuidas piirkonnas toetada produktiivset sotsiaalset dialoogi tööandja ja töötaja vahel, milliseid probleemseid teemasid tajuvad sotsiaalvaldkonnas töötavad inimesed kõige teravamini ning mil moel oleks võimalik nendele lahendust leida.
Avaseminaril tutvustati osalejatele ROTAL-i senist tegevust ja räägiti lähemalt käesoleva Norra projekti eesmärkidest, samuti kavandati edasisi projekti raames elluviidavaid tegevusi.